Algus: kevad 2002. Istun oma esimeses Hiluxis Hansoniraba magistraalkraavi ääres. Näen esmakordselt kevadisel kraavijääl toimetamas kobrast. Istmel lebavad kompaktkaamera Canon ja kombineeritud kaheraudne Belka. Kumb võtta? Mõlemat ei saa! Kobras sukeldub jää-auku ja tuleb sealt välja puujupiga, mida innukalt närima hakkab. Võtan fotoka… Olen selle otsusega rahul seitse aastat!
Maaomanikuna meenuvad Jossif Stalini sõnad: pole inimest – pole probleemi… Homo sapiensi kohta karm, aga kopra kohta hea!
Jahimehena hindan kopra järjekindlust ja insenerioskust. Postitusi kirjutades on jalge all soojust hoidev kopranahk..
