Allegooriat on rohkem, kui pildil.
Vettekukkunud puu on nagu nool südames!
Käisin seltskonnaga Viikingikülas pidulikul õhtusöögil. Kuna olin hilinemas, sõitsin sisse avatud väravast, kus polnud ei keelavat märki ega viita. Tiigijääl lükkas kojamees lund ja pahandas natuke, et sealt sisenesin. Meeldivalt ürituselt lahkudes leidsin autoaknalt värskesse lumme kirjutatu, JOBU! Sain haiget – moraalselt. Üritasin autoga lahkuda, aga suured väravad olid suletud. Neid avades sain haiget – füüsiliselt. Neid õieti sulgeda ei suutnudki. Sain haiget, südamest… Väga kahju on toredatest teenindajatest, kellele paha-aimamata, naabrimehe poolest, oma kodulehe aadressi andsin. Kliendiga käitudes saab kogu meeskonna poolt libastuda vaid ühe korra. Minul sinna enam asja pole.
Siniallikast loodan oma sõpradega kevadel puunoole eemaldada.